|
|
|
|
|
|
|
MEEKSI JA OBINITSA KIRIK
Vallas on 2 apostliku õigeusu kirikut : Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise Obinitsa kirik
1952. a. ja Meeksi Ristija Johannese kirik 1953. a. Mõlemad kirikud on ehitatud Stalini eluajal ühiskondlikus korras koguduse liikmete poolt. Ehitati öösiti ja ime on see et ehitajad pääsesid tagakiusamisest. Obinitsa kirikuhoone ehituse eestvõtja oli preester Villiam Talomees, kirik sai valmis 2 aastaga ja pühitseti sisse 15.06.1952 piiskop Romani
poolt.
|
Meeksi
kirik |
|
Obinitsa kiriku suurim püha on Paasapäev 19. august ja
Meeksi kirikul Vana jaanipäev 07.
juuli. Kirikupühade ajal tulevad kõik selle kandiga seotud inimesed
koju, et hommikupoolikul olla kirikus. Toimub ka ristikäik ümber
kiriku. Peale kirikut ollakse omaste haudadel, kuhu võetakse kaasa ka sööki ja
jooki.
Mõlemate kirikute juures on kalmistud. Obinitsa kalmistu rajati 1500 aastat tagasi. Vanima osa moodustab kääbaskalmistu I a.t. keskelt, hilisem lõunapoolne osa tekkis sajandivahetusel. Siin asub ka siitkandi kuulsaima seto leeloema Hilana Taarka (1856-1933) haud.
|
Paasapäeva
tähistamine |
|
Meeksi kirikust teisel pool (paremal) teed, Meeksi oja teisel kaldal asub
JAANIKIVI (ohvrikivi). Kivil olevat omal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan. Kunagi olevat kivi tükkideks lõhutud ja jupid kantud mõisniku karjalauda müürisse. Varsti tuli mõisnikul mitmeid õnnetusi : loomad surid, jäid põdema. Lasti kivitükid oma pärispaigale tagasi kanda. Veel tänapäevani usutakse kivi imettegevasse jõusse ja tuuakse kivi juurde haigeid, hoitakse haiget kätt või jalga kivi juures. Kivil süüdatakse küünal. Samuti Miikse oja veel usutakse olevat ravitoimet, selle veega pestakse silmi, jalgu, käsi, vette visatakse annetuseks münte. Arvatavasti tähistab kivi muistset matmispaika. |
Jaanikivi |
| |
|
|
MEREMÄE MÄGI
Meremäe mäelt (202 m) ja Kuksina mäelt (212 m) võib hea ilma korral kogu vallale pilgu heita. Kätte paistavad ka Vastseliina kirik ning Petseri kloostri kirikute kuldsed kuplid. Ennevanasti olla selge ilma korral nähtud ka Pihkva järve veepeegeldust, siit saanudki paikkond oma nime (mere mägi).
|
Vaade
Meremäe mäelt |
|
|
|
|
VIRO KIVIRIST
Tähistab väga vana Viro tsässona kohta Viro külas. Asub 1 km Meremäe külast Obinitsa poole teest paremat kätt. Lubjakivist rist 15. sajandist, on ainuke mis on alles jäänud Meremäe vallas olnud kiviristist. Viro tsässon oli Paaspüha tsässon.
|
|
OBINITSA PAISJÄRV
Ehitamine jõudis lõpule 1995 a. Kaunis ning puhtaveeline (läbi voolab Tuhkvitsa
oja) 22 ha pindalaga järv on sobilik ujumiseks, kalapüügiks,
paadisõiduks.
Obinitsa järve vasakpoolses kaldas asub allikatekkeline liivakivi paljand ja
koobas. Paljude legendidega seotud koobast on hakatud kutsuma
JUUDATARÕKS (Juudakoopaks, Hundikoopaks). Juudatarõst
räägitakse, et kui vanasti mindi kirikut tegema oja kaldale, siis tulid juudad
(kuradid) ja laotasid kiriku ära. Kord läksid need kirikutegijad koopasse sisse vaatama kas on ehk kedagi ka
näha. Sääl sees olid laud ja punase linikuga kaetud ja söögid peal. Nad vaatasid ringi kuid kedagi ei
näinud. Ja hakkasid uuesti kirikut ehitama. Järgmisel hommikul tagasi tulles oli jälle kirik
laotatud! Nii jäetigi seal kiriku ehitamine katki. Kirik ehitati hoopis vastasmäe
otsa.
|
Seto
Lauluema kuju Obinitsa Paisjärve kõrgel kaldal |
|
SETO LAULUEMA KUJU
Kuju
(skulptor Rebane, Taniloo 1986, graniit) seisab kõrgel Obinitsa paisjärve
kaldal. Monumendi ümber on maakivid mälestustahvlitega kuulsamatele siitkandi
laulikutele. Seto lauluema nime ei andnud rahvas igaühele. Kuulsamad lauluemad olid võimelised üles ütlema kuni 30 000 värsirida. |
Seto
Lauluema kuju |
| |
|
|
TSÄSSONAD
Setomaal oli peaaegu igas külas oma kabel, mida siin kutsutakse tsässon. Tavaliselt olid need puust väikesed
ehitised, mille sees oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid,
lilli. Tsässona katusel oli väike rist. Tsässonat ehitas ja hooldas külarahvas ühiselt. Igal tsässonal nagu ka kirikul on oma
kaitseingel, pühak. Meremäe vallas on 2002 a. seisuga 11 tsässonat. Osad neist on säilinud ammusest ajast:
Ulaskova, Pelsi, Serga, Uusvada, Tobrova, Rokina, Meldova, Võmmorski
(vana), osa uuesti üles ehitatud või remonditud: Küllatova, Võmmorski 1999 a. Meeksis olevat varem olnud 3 tsässonat kuid neist pole üksi säilinud, samuti Viro küla tsässon on hävinud, aset näitab vana
kivirist. Obinitsa tsässon hävitati 1950 a.
|
Tobrova
tsässon |
|
Ehituslikult omapäraseim oma Pelsi külas asuv tsässon, see on
maakividest, lähedal on Anne ohvrikivi kuhu annetati lambavilla ja oinapäid.
Turistidele külastamiseks on mõeldud Tobrova Lihavõtte tsässon mis asub Meremäe - Obinitsa tee 6 km, paremal pool Luikjärve talu
juures. Samuti uus Võmmorski Püha Kolmainsuse tsässon mis asub Võmmorski |
Tobrova
tsässon |
|
|
|
|
HÄRMA MÜÜRÜMÄED
Enne Lindora küla vasakule metsa sisse keerates jõuate Piusa jõe ürgorgu. Siit saab alguse 15 km pikkune PIUSA ÜRGORU MATKARADA
(matkaraja kohta on koostatud kirjeldustega kaart). Olenevalt matkajate võimetest ja rajalõigu pikkusest on rada sobiv ühepäevaseks jalgsi-, osaliselt ka paadimatkaks. Matkarajal on kokku 12 liivakivi paljandit. Autoga saate sõita vaid kuni Jõevere külani (vihmaste suvede puhul), sealt edasi jalgsi natuke üle kilomeetri matkates. Devoni liivakivipaljandid Härma Mäemine ja Härma Alumine müür Piusa jõe ääres tasuvad vaatamist. HÄRMA MÄEMINE MÜÜR ehk keldri müür mis laiub Härma küla all, on eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand (43 m). Lausalist paljandit on näha 19 m, paljandi pikkus on 150 m. Veskile on nime andnud paljandi lõunapoolses otsas liivakivis asuv vana kelder.
HÄRMA ALUMINE MÜÜR ehk Kõlksniidu müür. See 20,5 m kõrgune kalju on Piusa ürgoru üks kaunimaid. Tema mitmevärviliste murranguliste kihtide mäng on loonud tõelise loodusskulptuuri. Härma Alumisel müürimäel on vändatud üks väike lõik filmist "Libahunt".
Siin jõekäärus võite ka telkida ja lõket teha.
|
|
|
|
|
|
|
|
